Kuuldes prantsuskeelset sõna gourmet, tekib ettekujutus hõrgust, haruldasest ja keerukast roast, aga OÜ Hiiu Gourmet teeb oma tooteid hoopis kohalikest metsaandidest.

Küsime poolteist aastat tegutsenud ettevõtte omanikelt Ly Kaupsilt ja Heli Handorfilt, kas nimes ja nende tegevuses pole ehk vastuolu? Äkki on see pigem ajas tagasiminek, hankisid ju ka meie esiemad ja -isad lihtsat söögi- ja joogipoolist otse loodusest. “Meie metsaannid ongi väärtuslikud, aga rahvale pakutakse neid vähe,” vastab Ly Kaups. 

“Püüdlemegi puhta, looduses kasvanud toidutaimede taasleidmise poole,” lisab Heli Hahndorf. Lisaks otsesidemele loodusega on nende tooted “kiiksuga” ehk vürtsitatud killukese Hiiu huumoriga. Kuidas saabki ilma muigamata võtta liha juurde kastet, mille sildil seisab “Möks” või rüübata jõuluajal jooki, mille sildil hiiupärane “Glõgi”? Pakendatud pärand Ettevõtja Heli Hahndorf, kes 2010. aastal hakkas Heltermaa käsitöömajas pakkuma hiiumaiseid meeneid, pani tähele, et saarelt lahkujad või siia tulijad soovisid väga kaasa osta kohalikku söögipoolist. Kuid mida polnud, seda polnud – hiiumaiseid maitseid sai proovida vaid sõprade pool külas olles, kuid müügiks ei teinud keegi midagi. “Nii hakkasin mõtlema, millist hiiumaist toidupoolist saaks turistile pakkuda,” ütles Hahndorf. Juba aasta enne seda, kui Hiiu Gourmet koos püsti pandi, üritas Heli keeta ja müüa hoidiseid, kuid nõrgaks küljeks jäi pakend. “Heas ümbrises on võimalik moosi müüa, aga suvalises purgis, silt küljes, pole see minev kaup,” nentis Hahndorf. Kuna nad olid koos Lyga varemgi huvitavaid asju teinud ja inimestena lihtsalt sobisid, otsustati koos Hiiu toidu “auku” täitma hakata. 

Kummalgi on oma tugevad küljed: Heli on tugev kokanduses, Ly turunduses. Heli püüab leida täiuslikke maitseid kuusekasvudest ja angervaksast, mustikatest ja kadakamarjadest, Ly moodust, kuidas toode koos kena pakendi ja üllatava looga maha müüa. “Kui sa pead igal alal olema spetsialist või teenuse tellima, siis läheb kalliks ja võhm saab otsa,” ütleb Kaups. Praegu on tootmises kümmekond toodet – sortiment ei saagi olla liiga suur, sest tegu on vaid kahe inimesega, kes siirupeid-maitsesegusid-teesid teevad oma põhitöö kõrvalt. Ka partiid pole suured. “Iga toodet valmib mõnisada, tubli perenaise sahvritäis,” ütleb Hahndorf. Esialgu tundus, et vajaliku tooraine – marjad-oksad-lehed – korjavad kokku nende endi lapsed, aga selgus, et laste jaoks on see töö liiga tüütu ja aeganõudev. Õnneks on neil nüüd leitud inimesed, kes saagi mustikatest kadakamarjadeni neile metsast koju kätte toovad. “Suvi ongi kogumise ja korjamise aeg, talve poole on aega siirupeid ja hõrgutisi kokku keeta,” kinnitab Hahndorf. “Maitseid timmides ütleb Heli alati, et see pole veel päris hea, teeme uuesti, lisame veel midagi,” kirjeldab Ly leiutamis- ja tootmisprotsessi, mida mõlemad täiega naudivad. Pidev katsetamine Tootmist alustati maitsesegudest. Üks nende erilisi lemmikuid on kadakamari, mida leidub näiteks lambalihamaitseaines. Sellesse segusse on lisatud ka nõmmliivateed. “Lammas elutseb kadastikus, kus kasvab ka nõmmliivatee, seega liha maitsestamiseks on need sobivad lisandid,” põhjendab Hahndorf. Samas sobib see maitseaine näiteks kas või metsloomalihale, piiranguid pole. Üllatuslikult tuli ostjatelt tagasisidet, et Hiiumaalt tahetaks osta ka kohalikku kalamaitseainet. Tükk aega arutasid nad omavahel, et mis mõtet on pakkuda müügiks kalasoola: kes siis ei oska kokku panna soola-suhkrut ning veel midagi maitseks. Nüüd, kui Himaalaja soola ja kohaliku pohlaga tehtud kalasool päris hästi kaubaks läheb, tõdevad nad, et on uskumatult palju inimesi, kellele meeldib kasutada valmis asju. Sellest kogemusest ka tarkus, et ei saa müüa ühte asja, vaid peab olema tootesari, sest inimestele meeldib valida. Vahepeal proovisid nad teha leivakrõbedikke, kuid toode sai liiga kallis ja selle säilivusaeg lühike. “Idee oli hea, aga pärast katsetamist selgus, et poeletile see siiski ei jõua,” ütleb Kaups ja lisab: “Pole mõtet teha tooteid, mis kiiresti riknevad, sest meil on põhimõte, et me ei kasuta säilivusaja pikendamiseks mingeid kunstlikke säilitusaineid.” Siis hakati valmistama siirupeid mustikast ning rabarbrist, millele lisatud kuusevõrsete või angervaksa keedust. “Meie põhimõte on, et eristumaks teistest, peab meie toodetes alati olema võimalikult palju hiiumaist,” selgitas Kaups. 

Glögi keetmise mõte tuli mullu ja mustikafännina tahtis Hahndorf selles kindlasti kasutada metsamarju. Nii valiti glögisse mustikale naabriteks pohl ja põldmari. Praegu on katsetamisel-segamisel-pakki-misel erinevad Hiiumaalt korjatud teesegud. Eriline müügihitt ja koka enda lemmik on aga dipisegu. See on tehtud ilma soolata ja põhiliseks maitsetaimeks on naat. Kuna Hiiumaal vanasti söödi leivapodi, on dipisegus paksendajaks... riivleib! “See on tervislik ja ühtlasi ka meie esivanemate söömistavade jätkamine,” selgitab Hahndorf. Esialgu on hiiumaiste maitsete purki-pudelisse ja kotti ajamine tegijate sõnul rohkem hobi ja võtab aega, enne kui väikeettevõte hakkab kasumit tootma. Poolteist aastat tegutsenud 

OÜ Hiiu Gourmet’ tooteid on müügil Hiiumaal, suviti paljudes müügikohtades, ka laata-del-pidudel, aga talviti müüvad neid vaid Pitsu pood Kärdlas ja Orjaku külamaja suveniirilett. “On väga oluline, et hiiumaised meened ja tooted oleks saare peal saadaval aastaringi. Pitsu pood on selles mõttes väga tänuväärt koht,” kiidab Ly Kaups. Saaremaal on nende tooteid saada Saarte Sahvris ja Tallinnas kauplustes Talu Toidab. Kahtlemata jätkavad mõlemad Hiiumaa eriliste maitsete otsimist j apurkipüüdmist, seepärast tasub nende kaubamärki poelettidelt otsida.

20140307_53_5276_1.pdf

Hiiu Gourmet’ kokad Heli Hahndorf (vasakul) ja Ly Kaups oma Partsi veski köögis. 

FOTO: Helja Kaptein